Alkitab Mobile SABDA
[VER] : [GORONTALO_2006]     [PL]  [PB] 
 <<  Kisah Para Rasul 13 >> 

1Todelomo jamaa̒ to Antiokhia woluo mongo nabi wau guguu-ruwaalo, deu̒ito-yito tei Barnabas, Simon tatiloli Tei Moito, tei Lukius lonto Kirene, tei Menahemi tai̒lu damanga mola pee̒-pee̒enta woli Olongia Herodes, wau tei Saulus.

2Tou̒ timongolio donggo hemotabia to Bele lo Eeya wau hemopuasa, Rohullah lotahuda olimongolio, "Tulaotalo tei Barnabas wolei Saulus tolomodu bo ode ola-U̒, alihu timongolio mokalaja mao̒ kalaja umaa tilantu-U̒ olimongolio."

3Lapatao̒ lopuasa wau lodua̒ mola timongolio lopodutu ului̒ mongolio toitaato lei Barnabas wolei Saulus tulusi longutolio olimongolio duulota.

4Sababu ilutolia lo Rohullah, tei Barnabas wolei Saulus lomonggata mola ode Seleukia. Mola lonteeto timongolio lobite ode pulo Siprus.

5Tou̒ leidungga mola ode Salamis, timongolio helo pohabari tahuda lo Allahu Taa̒ala to bebee-leyaalo potabiaala lo Yahudi. Tei Yahya Markusi lomantu olimongolio tononao̒ limongolio.

6Ngoa̒amila pulo boito yilontale limongolio demola Papos. Mola teto timongolio lodunggaya wolo taulo Yahudi ngota, tai̒lunte Bar Isa. Tio tamoo-sihiria helongaku batangalio nabi.

7Tei Sergius Paulus, gubolonulu lopulo boito yito sahabati modudulo lo tamoo-sihiria boito. Ti Gubolonulu boito yito ngotaalio lo tamotoloo̒ wau molinepo. Tio lotiangai olei Barnabas wolei Saulus, sababu tio motohilaa modungohe tahuda lo Allahu Taa̒ala.

8Bo tei Barnabas wolei Saulus hetilehengi lei Elimas ahali losihiri boito, sababu tei Elimas, (uitolo tanggulio tobahasa lo Yunani) helo tolopani alihu ti gubolonulu boito diila bolo palacaya li Isa.

9Bo tei Saulus -- tailuntelio olo Paulus -- kiluwaasa lo Rohullah, tilinggula tio lolontongo taa̒ahali losihiri boito,

10lapatao̒ loloi̒ya mao̒, "Wuu tamoo-himbuloa tutu, walao̒ jahanama! Yio̒ musu lo totoonulalo umopiohe. Yilongola yio̒ diila mohuheli mongantulu patuju lo Allahu Taa̒ala u mopoa̒ahu manusia?

11Botia bilohi, Eeya mamo hukuumani mai olemu! Yio̒ mamowali pitoo̒ tunggula yio̒ diilalo mowali moo̒onto tinelo mato lodulahu tou̒ ngopee̒ wakutu mola." Tosaa̒tilo boito tei Elimas maloo̒laasa woluo wambulo moitomo lolau̒bei matolio, tilunggula tio bolo oa̒apao̒-oa̒apao̒ monao̒ hemo lolohe tamo dedea̒ olio.

12Tou̒ ti gubolonulu boito loo̒onto mao̒ wolo u malotoduo mai, tio palacaya li Isa; sababu tio lolinggolabe daa̒ tomimbihu pongaajali lo Eeya.

13Lonto Papos, tei Paulus wau mongo sahabatilio lobite ode Perga to Pampilia. Mota teto tei Yahya Markusi lololaa mao̒ olimongolio, tulusi luli lohualinga ode Yerusalemu.

14Lonto Perga, timongolio lopo tolonga mola lononao̒ limongolio ode Antiokhia to Pisidia, lapatao̒ todulahu Saabati timongolio mota lotihuloa̒ tobele potabiaalo.

15Lapatao̒ Buku lei Musa wau Buku lomongo nabi pilobacalio mao̒, mongo tau̒wa lobele potabiaalo boito lopoa̒hu taa lohintu olei Paulus wolo mongo sahabatilio, "Mongo wutato, wonu mongo wutato bolo o naseehati hitua-tuawua ode tau-tauwalo botie, yi toduwolo umopo tunggulao̒ naseehati boito."

16Tei Paulus matilimihula mola, tulusi longohi mao̒ isalati lo uluu̒lio, lapatao̒ loloi̒ya, "Mongo wutato bangusa lo Isirai̒lu wau ngoa̒amila mongo wutato wewolio tewe tamo dungohe to Allahu Taa̒ala! Nte dungohi mai watia:

17Allahu Taa̒ala lobangusa Isirai̒lu malo lulaoto linene moyaanto, wau lohutu mai bangusa botie bangusa udaa̒ tou̒ timongolio hibiluloa̒wa to Masiri debo odelo tau deli. Lapatao̒ wolo kawasa uleidaa̒ lo Allahu Taa̒ala lodelo olimongolio yilumualo lonto Masiri.

18Tio sabari topii̒li wau huhutu limongolio tohuta datahu u luasi daa̒ wau delita wopato pulu lotaunu mola hiheolio.

19Pitu bangusa hebilinasaa-Lio tolipu lo Kanaa̒n u lolaya-layadeo̒ lipu boito ode bangusa lo Isirai̒lu alihu lipu boito mowali haku limongolio.

20Ngoa̒amilalo boito pohupohutu ngotilonggadu wopato hetuto limo lopulu lotaunu mola hiheolio. Lapatao̒ lolaya-layadeo̒ lipu lo Kanaa̒n boito, Allahu Taa̒ala malongohi olimongolio mongo hakimu. Hakimu pulitio yito Nabi Semuel.

21Lapatao̒ timongolio malohile olongia ngota. Allahu Taa̒ala longohi olimongolio olei Saulu walae̒e Kisi lonto suku bangusa Benyamini lowali olongia limongolio wopato pulu lotaunu mola hiheolio.

22Lapatao̒ Allahu Taa̒ala lopohinggi olio lonto huhuloa̒lio, Allahu Taa̒ala malo mudua̒ poli olei Dauda lowali olongia limongolio. Wau utieelo upilo tahuda lo Allahu Taa̒ala pasali olei Dauda, 'Wau̒ maloo̒ dungga olei Dauda Walae̒e Isai boito ngotaalio lo tamoo̒ sanangi hilaa-U̒. Tiolo taa mamohutu u otohilaa-U̒.'

23Lonto wali mola lei Dauda boitolo Allahu Taa̒ala lopohetu ode Bangusa lo Isirai̒lu ngotaalio Olongia Tamoo-poa̒ahua, debo odelo umaa pilodanti-Lio mai. Wau ti Isa boitolo Olongia Tamoo-poa̒ahua boito.

24Tou̒ ti Isa diipo lolumula loponao̒ tuugasi-Lio, tei Yahya malo pongiibode ode tau-tauwalo Isirai̒lu alihu timongolio molilihu monto dusa limongolio wau mei̒lihu.

25Wau tou̒ mamembideo̒ mopulito kalajaalio, tei Yahya loloi̒ya ode tau-tauwalo, 'Tatoonu watia botie modudua̒ huhama limongoli? Watia diila taa u heimaa limongoli. Poo̒toloma mao̒, Tau boito mamei dungga mai mobuulota wolaatia; u mongua̒deo̒ tali lo sapatu-Lio olo watia diila paatuti.'

26Mongo wutato wali mai lei Abraham, wau ngoa̒amila Mongo wutato tawewolio tewe tamo dungohe to Allahu Taa̒ala! Allahu Taa̒ala malolao mai ode olanto habari u mopoa̒ahu boito;

27Sababu tahi biluloa̒wa to Yerusalemu wau mongo tau̒wa limongolio diila mongalati deu̒ Tiolo tamoo-poa̒ahua boito. Timongolio diila mongalati pongaajali lomongo nabi u hepo bacaalio timii̒du Saabati, tilinggula timongolio malo hukuumani li Isa. Bo tumbao̒ wolo helohutu u odito boito timongolio maloo̒ sababu deu̒ wolo upilo nubuwati lomongo nabi boito lotoduo mai.

28Eleponu timongolio diila loo̒dungga u hitua-tuawua olo to o-Lio upaatuti pohukuu-maniyalo o-Lio lo hukuumani mate, bo timongolio lohile mao̒ olei Pilatus alihu Tio pateelo mate-mateelo mao̒.

29Wau lapatao̒ timongolio yilapato loponao̒ ngoa̒amilalo u malei tuladu todelomo Kitabi pasali o-Lio, timongolio lopo tuhutai milate-Lio lonto ayu salipu, tulusi lopobalata o-Lio todelomo kuubulu.

30Bo Allahu Taa̒ala luli lopo tumulai o-Lio lonto opopate.

31Lapatao̒ oduduu-laheelio mola hiheolio Tio helonao̒ mai lopobilohe batanga totau-tauwalo talonao̒ mai wo-Lio lonto Galilea ode Yerusalemu. Timongolio boitolo tamasaatia lowali mongo sakusii-Lio ode bangusa lo Isirai̒lu.

32Oditolio, masaatia botie ami mopo tunggulai Habari Mopiohe boito olemu: Wolo u mapilo dantia lo Allahu Taa̒ala odeli nene moyaanto,

33uito mapilohutu-Lio olanto lou̒ luli lopo tumulai li Isa lonto opopate. Sababu todelomo Jaburu oluolio woluo tulatulade odie, 'Yio̒olo Walau̒u-U̒, todulahee botie Wau̒ malowali ti Paapa-Mu.'

34Allahu Taa̒ala maluli lopo tumulai o-Lio lonto opopate. Botia Tio diilalo tamoo̒lasa opopate todelomo kuubulu. Pasali losua̒li boito Allahu Taa̒ala lotahuda, 'Wau̒ mamongohi mai Ole-Mu danti mantali u tantu mae̒elalo, umaa pilodanti-U̒ odelei Dauda.'

35Odito olo todelomo ayati wewo loi̒-loi̒ya, 'Yio̒ diila tamopoluli Wato-Mu taa tatapu wau molotolo hilao boito mohutodu todelomo kuubulu.'

36Tei Dauda mailate wau yilobungio olo pee̒-pee̒enta wolinenemoyaalio, lapatao̒ tio lohutu mao̒ wolo u pilei̒hutu lo Allahu Taa̒ala olio. Milate lei Dauda olo malo aantulu ngoa̒amilalo.

37Boti Isa, taluli pilopo tumulai lo Allahu Taa̒ala lonto opopate, ti Isa boito diila loa̒antulu sama-samaata.

38Sababu uito Mongo wutato, wajibulio otaawa mao̒ limongoli deu̒ motimbulude li Isa botieelo habari pasali lou̒ ponga-mbungualo dusa pilopo habari de olemu; wajibu otaawa mao̒ limongoli deu̒ timii̒du taa palacaya o-Lio, lopato-Lio monto totoonulalo dusa udiila mowali lulutolo motimbulude to papaa-lentawalo Allahu Taa̒ala upilopo tunggulai lei Musa.

39(13:38)

40Uito sababuulio timongoli musi mopoo̒ tuoto mopio-piohulo mao̒, alihu diila bolo motoduo mai ode limongoli wolo uiloi̒ya lomongo nabi odie mola,

41'Poo̒tuota mao̒ tio̒otutua, wuu timongoli tau-tauwalo tao̒hilaa mohina! Timongoli mamo linggolabe, tulusi mate! Sababu tojamani botie Wau̒ donggo hemohutu mai hitua-tuawua u timongoli lohihilao diila tamo malacaya mao̒, eleponu woluo tamo tombangai uito olimongoli.'"

42Tou̒ tei Paulus wolei Barnabas lololaa mao̒ bele potabiaalo boito, tau-tauwalo tobele potabiaala boito lohile olimongolio muli mohualingai todulahu Saabati talutalu mai, u lebe motombango wumbutio mola pasali lo susuu-aliyaalo boito.

43Lapatao̒ tau-tauwala boito yilumualao̒ lonto bele potabiaala boito, tei Paulus wolei Barnabas tilunuhe lotaa dadaata taulo Yahudi wau bangusa wewo tamaa tilumuwoto agama lo Yahudi. Yi mongo rasulu boito lonaseehati mao̒ olimongolio alihu timongolio tulusi motiwunela to odehu hilao̒ lo Allahu Taa̒ala.

44Todulahu Saabati wumbutio mola, ngopee̒ ngoa̒amila tau tokota boito lonao̒ mai lodungohe tahuda lo Eeya.

45Tou̒ tau-tauwalo Yahudi loo̒onto taa dadaata boito, timongolio lohiihia daa̒. Timongolio malohina olei Paulus wau helo tehengi ngoa̒amila uiloi̒yaalio.

46Tumbao̒ bo lebe buheli tei Paulus wolei Barnabas helo bisala lou̒ juujulu. Timongolio loloi̒ya, "Tahuda lo Allahu Taa̒ala memangi wajibu potunggulopo ode limongoli. Bo sababu timongoli diila mohuto mololimo uito, timongoli malolantu lohihilao deu̒ timongoli diila paatuti mololimo tutumulo utuutu wau ohiheo-hiheolo mao̒. Wau botia ami mamololaa mao̒ olimongoli wau monao̒ ode bangusa wewo.

47Sababu utieelo palenta mai lo Eeya olami; Eeya lotahuda, 'Wau̒ malolantu mai olimongoli lowali tinela tuwau ode tau-tauwalo bangusa wewo tadiila bangusa lo Yahudi, alihu timongoli mopotoduo mai osalaamati ode ngoilanggubu dunia.'"

48Towakutu tau-tauwalo bangusa wewo tadiila Yahudi loo̒dungohe uito, timongolio leengahe daa̒, lapatao̒ helomuji-muji tahuda lo Eeya. Wau tau-tauwalo tamaa tilantu mai lo Allahu Taa̒ala u moo̒tapu tutumula utuutu wau ohiheo-hiheolo mao̒, tau-tauwala boito palacaya.

49Tahuda lo Eeya olo malo loladulo mola ode utoonulalo mao̒ to ngoilanggubu madala boito.

50Bo taduduulaa̒ lokota boito wau mongobua lonto kaumu lotau-tauwalo talailaio̒ tamoohe to Allahu Taa̒ala, mapilopatu lotau-tauwalo Yahudi. Timongolio helo potoodei polomuusua tolei Paulus wolei Barnabas, wau lopolahi olimongolio duulota lonto madala boito.

51Yi mongo rasulu boito malo polotaa̒a peaahuo̒ to oa̒ati mongolio totalu lotaa dadaata boito odelo poe̒ela, lapatao̒ malonao̒ ode Ikonium.

52Tahidudua̒ to Antiokhia leengahe daa̒ wau kiluwaasa mai lo Rohullah.



 <<  Kisah Para Rasul 13 >> 


Bahan Renungan: SH - RH - ROC
Download
Alkitab ANDROID
Kamus Alkitab
Kamus Bahasa
Kidung Jemaat
Nyanyikanlah Kidung Baru
Pelengkap Kidung Jemaat
Alkitab.mobi
Copyright
Alkitab.SABDA.org
Android.SABDA.org
SABDA.APP
BaDeNo
Bantuan
Single Panel Single Panel