Alkitab Mobile SABDA
[VER] : [GORONTALO_2006]     [PL]  [PB] 
 <<  Kisah Para Rasul 7 >> 

1Ti iimamu daa̒ lohintu mao̒ olei Stepanus, "Wolo ngoa̒amila uiloi̒ya lotau boito otutu?"

2Tei Stepanus lolametao̒, "Mongo wutato wau mongo tiyamo! Nte dungohi mai watia! Tou̒ dipolulio mai tinenemoyaanto Abraham lolimbata ode Haran, tou̒ tio donggo bilubiluloa̒ to Mesopotamia, Allahu Taa̒ala talailaio̒ dungga-dungga mai ode olio

3wau lotahuda, 'Tolailo mao̒ lipumu wau mongo ilaatamu. Ponao̒olo odelipu u potunuwo-U̒ mai olemu.'

4Yi tei Abraham malo lolaa mao̒ lipu lo Kasdim, tulusi lolimbata ode Haran. Lapatao̒ tiyamo lei Abraham yilate mao̒, Allahu Taa̒ala lohutu olei Abraham lolimbatai odelipu botie upilo tibiluloa̒ lo Mongo wutato wau Mongo tiyamo ngoa̒amilalo masaatia botie.

5Tou̒ boito diaaluo penu boli ngotayadu lolipu botie uilohi lo Allahu Taa̒ala odelei Abraham lowali miliki lei Abraham; penu boli odelo paladu lo uluu̒ diila yilohi-Lio olio. Bo Allahu Taa̒ala lodanti deu̒ Tio mamongohi mao̒ odelei Abraham u mowali miliki lei Abraham wau waliilio mola. Tou̒ boito tei Abraham diila owalao̒.

6Bo uti-utieelo u pilotahuda lo Allahu Taa̒ala olio, 'Waliimu mola mamoti biluloa̒ debo odelo tau deli tolipu lo taawewo. Tau-tauwala tolipu boito mamopowato olimongolio wau mohutu mao̒ wolo diila omanusia olimongolio wopato hetuto lotaunu mola hiheolio.

7Bo Wau̒ mamo hukuumani mai bangusa tahemo powato olimongolio, wau timongolio malumualo monto lipu boito wau mamolubo ola-U̒ totambati botie.'

8Lapatao̒ lotahuda odito buuhuta lodanti boito silaaha lo Allahu Taa̒ala wolo upacala losuunati. Yi lapatao̒ tei Isihaka, walae̒e Abraham pilotutulio mai, tei Abraham loluuna olio tou̒ maa o umulu walu hui. Lapatao̒ tei Isihaka loluuna mao̒ walai̒o olo, deu̒ito-yito tei Yako. Wau tei Yako olo loluuna walai̒o tamopula duulota, deu̒ito-yito talowali tiyamo loluhuru bangusa lo Yahudi.

9Mongo tiyamo loluhurunto boito lohiihia to olei Yusu, tilinggula timongolio malo potali olio lowali wato to Masiri.

10Bo Allahu Taa̒la wolio wau lolopata olio lonto totoonulalo osuusalio. Allahu Taa̒ala longohi olio watade wau tinepo tou̒ tio lodudulao̒ odelei Piraun olongia lo Masiri, tilinggula tei Piraun lomintaa̒a olio lowali Gubolonulu tolipu lo Masiri wau tao̒kawasa to bele biluloa̒ saaha li olongia lei Piraun.

11Lapatao̒ malotoduo maasa lopolobiti daa̒ to ngoilanggubu lipu lo Masiri wau Kanaa̒n tilinggula tau helo dutolo daa̒. Ti nenemoyaanto diila lowali loo̒tapu mai ua̒alo.

12Yi tou̒ tei Yako loo̒dungohe woluo pale to Masiri tio malo poa̒hu mongo walai̒o, tinenemoyaanto, lonao̒ mola u bohulio.

13Tou̒ timongolio lonao̒ mola to oluolio, tei Yusu malo poo̒taa mao̒ tomongo wutatio boito deu̒ tioolo tei Yusu. Deu̒ito towakutu boito ilotaawa li olongia lo Masiri pasali lomongo wutatee Yusu.

14Lapatao̒ tei Yusu malo pohabari oliyamolio, deu̒ito-yito tei Yako, u mohile olio pee̒-pee̒enta wolo ngoilanggubu ngaalaa̒lio molimbatai ode Masiri -- ngoa̒amilalo woluo pitu lopulaa limolota.

15Yi tei Yako malo limbata ode Masiri wau mota teteetolo tio woli nenemoyaanto yilate.

16Milate limongolio lapatao̒ luli pilohualingo ode Sikhem wau yilobungio tokuubulu u matilali lei Abraham wolo ngojumula doi lonto suku bangusa lo Hemor to Sikhem.

17Tou̒ malembidu wakutuulio Allahu Taa̒ala lopoo̒polu danti-Lio odelei Abraham, bangusanto to Masiri mai̒lo duhenga mola huntualio.

18Mapulitio ngotaalio li olongia wewo tadiila motota olei Yusu, malo malenta to Masiri.

19Olongia boito helo poitohe bangusanto wau diila omanusia odeli nenemoyaanto. Tio lomakusa olimongolio helo pomahulo tahi ungea limongolio uheli pilotutulio mai alihu lulia mao̒ odito wau mate.

20Tomaasa boitolo pilotutulio mai tei Musa; tio tau̒nge gaaga daa̒. Tolo hula mola hiheolio tio tilaala tobele lipaapalio,

21wau tou̒ tio tilapilio, tipuusili Piraun malohama olio, tulusi tilaalalio tio debo odelo walai̒o lohihilao.

22Ngoa̒amila ilimi bangusa lo Masiri pilo ngaajali mao̒ olio wau tio lowali taa okawasa daa̒ toloi̒ya wau huhutuulio.

23Tou̒ tei Musa maa o umulu wopato pulu lotaunu, tilumoodei lonto hilaalio ohilaa mota momilohe owowoluwoa lo bangusaalio taulo Isirai̒lu.

24Lapatao̒ tio loo̒onto ngotaalio limongolio he alinaya ngotaalio lo Masiri; yi tio malo poduulua totahe alinayaalio boito wolo lomate taulo Masiri boito yila-yilateelo mao̒.

25Tolantobu lei Musa bangusaalio boito mamongalati deu̒ Allahu Taa̒ala donggo hemomake olio u mopo lopata olimongolio. Bo malo ilaalo deu̒ timongolio diila mongalati.

26Loombulio mola tio loo̒onto poli duulota taulo Isirai̒lu donggo hemolohulua, tulusi tio lotolopani u mopodame olimongolio. Tio loloi̒ya mao̒, 'Timongoli botie mohutato. Yilongola timongoli hemolohulua?'

27Bo tahe momate waitio boito lohuntudeo̒ olei Musa ode biihio tulusi loloi̒ya mao̒,

28'Tatoonu talo muduo̒ olemu lowali butoo̒ lami? Yilongola yio̒ botie ohilaa momate olau̒ olo mate-mateelo mao̒ debo odelo yio̒ lomate taulo Masiri boito yila-yilateelo mao̒ olaango?'

29Tou̒ tei Musa loo̒dungohe wolo uiloi̒ya lotau boito, yi malolahi tei Musa lonto Masiri tulusi mola lotibiluloa̒ to Midian. Mola teto tio loo̒tapu walao̒ duulota.

30Wopato pulu lotaunu mola lapatio mao̒ malai̒kati ngota lonao̒ mai odelei Musa tohuta datahu u luasi daa̒ wau delita membideo̒ lo Hui̒dee Sinai. Malai̒kati boito dungga-dungga mai todelomo tulu todiu̒to udonggo hinta-hintalabu.

31Tei Musa lolinggolabe loo̒onto sua̒li boito, tilinggula tio lohimbide mota lomilohe u motota mao̒ wolo uito. Lapatao̒ tio loo̒dungohe suala lo Allahu Taa̒ala lotahuda mai,

32'Wau̒lo Allahu Taa̒ala tinenemoyaamu; Wau̒ Allahu Taa̒ala lei Abraham, Isihaka, wau Yako.' Tei Musa hilumuhela yiloohe tilinggula diilalo buheli lomilohe mota ode diu̒to boito.

33Lapatao̒ Eeya lotahuda poli, 'Yinggila mao̒ sandale u pakepake olemu boito, sababu huta tambati ilotihulamu boito yito huta mantali.

34Wau̒ maloo̒onto wau lopoo̒ tuotai paa̒tio u hedilutola lo umati-U̒ to Masiri. Wau̒ malo dungohe poloi̒laalo suusa limongolio wau Wau̒ lotuhutai u molopata olimongolio. Botia, dulo! Wau̒ mamolao olemu muli mohualinga mola ode Masiri.'

35Tei Musa botieelo tei Musa tadiila ilaku lobangusa Isirai̒lu wau tadiila tilolimo wolo loi̒ya botie, 'Tatoonu talo muduo̒ olemu lowali tau̒wa wau butoo̒ lami?' Bo tumbao̒ tio-tiolo taa u yilao lo Allahu Taa̒ala u lowali tau̒wa wau tamoo-poa̒ahua, wolo bubantu lo malai̒kati talonao̒ mai ode olio todiu̒to u hinta-hintalabu boito.

36Tei Musa boitolo talodelo bangusa lo Isirai̒lu yilumualai lonto Masiri wolo helohutu u moo̒linggolabe wau susuu-aliyaalo upolu-polutuo̒ to Masiri, to Deheto Meela, wau tohuta datahu u luasi daa̒ wau delita wopato pulu lotaunu mola.

37Tio-tiolo olo tei Musa talo loi̒ya ode bangusa lo Isirai̒lu, 'Allahu Taa̒ala mamongohi mai olemu nabi ngota tatulaotolo to wolotamu lohihilao, tutuuwauwa debo odelo Tio lolulaota olau̒!'

38Tei Musaalo tato huungo bangusa lo Isirai̒lu tohuta ohungaya u luasi daa̒, talowali pilo timbulude ode malai̒kati u lobibii-salawa wolio to Hui̒dee Sinai wolinenemoyaanto. Tiolo talo lolimo habari utumu-tumulo u pilopo tunggulai ode olanto.

39Openu boli odito tinenemoyaanto diila lohuto lodungohe olio. Timongolio diila lololimo olio wau ohilaa muli mohualinga ode Masiri.

40Timongolio loloi̒ya odelei Haruna, 'Pohutua mai dedee-waalo olami, alihu dedee-waalo boito modelo olami. Sababu madidu otaawa lami wolo u malotoduo tolei Musa talopo lualai olami lonto Masiri boito!'

41Lapatao̒ towakatu boito timongolio lohutu bui̒ tuwau lowalao̒ sapi, lapatao̒ timongolio helo podewo bake ode bui̒ boito wau malohutu potihunggu u lomuja balangi huhutu limongolio lohihilao.

42Yi Allahu Taa̒ala lololaa olimongolio wau lopoluli olimongolio hipoluboa popoo-liyamaalo tohulungo. Uito lotuuu̒de lou̒ wolo u tulatuladu todelomo buku lomongo nabi. Odie mola, 'Wuu tau-tauwalo Isirai̒lu! Diila ode ola-U̒ timongoli longoloto wau lopobake binatangi ngotilonggadu wopato pulu lotaunu mola hiheolio to huta ohungaya u luasi daa̒.

43Kema lo balaahala Molokhilo u hedeloo limongoli pee̒-pee̒enta wolo bui̒ lo binatangi balaahalamu, deu̒ito-yito Repan; ui-uitolo bui̒ upilohutu limongoli u hetuboolo. Masababu uito Wau̒ mamolapi olimongoli tunggula molamingo ode ngotuwali tolipu lo Babel.'

44Kema tambati lo Allahu Taa̒ala dungga-dungga mai ode manusia woluo tolinenemoyaanto tohuta datahu u luasi daa̒ wau delita. Kema boito pilohutulio topalenta lo Allahu Taa̒ala odelei Musa wau lodudua̒ pongawaa̒ upilo bilohei lo Allahu Taa̒ala odelei Musa.

45Lapatao̒ kema boito dilelolio tulusi linenemoyanginto tou̒ timongolio wolei Yosua mota lohehu lipunto botie lonto okokawasa lo babaa-ngusawalo tapilolahi lo Allahu Taa̒ala totalu limongolio. Kema boito woluo teto tunggula tojamani lei Dauda.

46Tei Dauda loo̒sanangi hilaa lo Allahu Taa̒ala wau lomolohone o-Lio alihu tio luasia-Lio momongu bele ngowale ode Allahu Taa̒ala tahe tuboo lei Yako boito.

47Bo tei Salomoolo tama lomongu bele lo Allahu Taa̒ala.

48Bo Allahu Taa̒ala Taa Laba-labaalo molanggato diila lotibiluloa̒ tobele upilohutu lomanusia; sababu todelomo Buku linabi tulatuladu odie mola,

49'Hulungo yito tambati huhuloa̒a-U̒, wau huta wapidu oa̒atu-U̒. Bele wolo u mabongulo limongoli ola-U̒? Tou̒toonu tambati u pohuheliya-U̒?

50Diila maa Wau̒ lohihilao talo powali mai totoonulalo u hitua-tuawua?' odieelo mola tahuda lo Allahu Taa̒ala.

51Donggo boli baaa̒ngilio lo Mongo wutato wau odito totolio modungohe to Allahu Taa̒ala! Bulongamu bungolo tio̒otutua to tahuda lo Allahu Taa̒ala! Timongoli tutuuwauwa woli nenemoya limongoli; laito hemoluwali Rohullah!

52Wolo woluo nabi tadiila ilalinaya linenemoya limongoli? Timongolio helomate mongo utolia lo Allahu Taa̒ala yila-yilateelo mao̒ u muloololio mai daa̒ malopo malalumu deu̒ Wato lo Allahu Taa̒ala tao̒tutu boito madungga-dungga mai. Wau botia timongoli lohiyanati wau lomate yila-yilateelo mao̒ Wato lo Allahu Taa̒ala boito.

53Mamaa-lai̒katiyalo malopo tunggulai papaa-lentawalo Allahu Taa̒ala olemu bo timongoli diila lodudua̒ao̒!"

54Odito popoo-ngawaa̒alo Mahakama Agama boito loo̒dungohu ngoa̒amila uiloi̒ya lei Stepanus, lopalato hilaa limongolio wau maloingo daa̒ olio.

55Bo tei Stepanus tamaa kiluwaasa lo Rohullah, yilumanggela mola ode hulungo. Tio loo̒onto mola ololaio̒ Allahu Taa̒ala wau ti Isa tihutihula totambati okawasa to ambahu olowala lo Allahu Taa̒ala.

56"Bilohi," loi̒ya mao̒ lei Stepanus, "Watia loo̒onto mola sologa lohuo̒ wau Walao̒ Manusia tihutihula to ambahu olowala lo Allahu Taa̒ala!"

57Popoo-ngawaa̒alo Mahakama Agama lolau̒beo̒ bulonga limongolio sambela hiwuwa-wuwaatia̒, tulusi pee̒entalo mao̒ loluhu olei Stepanus.

58Timongolio lodedea̒ olio ode bulemengo kota lapatao̒ hepilai̒lio lobotu. Tau-tauwalo tahi sakusia ulotoduo mai boito lopo hangatao̒ boo̒ limongolio to tabohulotau ngota taa tai̒lunte Saulus.

59Tou̒ timongolio donggo hemomai̒ olei Stepanus lobotu, tei Stepanus malo ngiibodu, "Eeya Isa, tolimowalo rohu lowatotia!"

60Tulusi tio loti bonggohuu̒lo mola wau lomotaalo tingalahu, "Eeya, diila mao̒ pobantawa mai dusa botie olimongolio!" Tou̒ yilapato loloi̒ya mao̒ odito tio yilate.



 <<  Kisah Para Rasul 7 >> 


Bahan Renungan: SH - RH - ROC
Download
Alkitab ANDROID
Kamus Alkitab
Kamus Bahasa
Kidung Jemaat
Nyanyikanlah Kidung Baru
Pelengkap Kidung Jemaat
Alkitab.mobi
Copyright
Alkitab.SABDA.org
Android.SABDA.org
SABDA.APP
BaDeNo
Bantuan
Single Panel Single Panel